Abieluvaraleping

Abielu on võimalik vaadelda selliselt, et tegemist on kooselu lõppemisele õigusliku lahenduse valimisega. Erinevalt levinud tavakäsitlusest ei muuda abielu sõlmimine suhte lõpetamist õiguslikus mõttes mitte keerulisemaks vaid oluliselt lihtsamaks, andes sellele selge õigusliku raamistiku. Ilma abielu sõlmimiseta tuleb poolte kooselust tulenevaid varasuhteid lahendada läbi lugematute vähem või rohkem ebaselgete tahteavalduste, mis on vaid harva kirjalikud. Sealjuures tuleb arvesse võtta mitte ainult omavahelisi lepinguid vaid ka lepinguid, mille osapooleks on üks või teine elukaaslane või nad mõlemad ühiselt. Elukaaslaste suuliste kokkulepete lahti harutamine on enamasti võimatu. Halvemal juhul tõstab pead ka õigusspetsialistide kardetud vaenlane: seltsing. Kusjuures kohtupraktika seisukohad seltsingu vorminõuete kohta on seinast-seina.

Kõige lihtsam viis kooselu normaalselt ära lõpetada, on viia see juba algusest peale senisest ebaselgest õiguslikust olukorrast selgesse õiguslikku vormi ehk abiellu. Sealjuures võiks lepinguõiguse teooria järgi abielu vaadelda ka kui kompromissi erivormi, kuna see eeldab mõlemalt poolelt järeleandmisi ning muudab seni ebaselge õigussuhte selgeks. Abielu on ka üsna paindlik õigussuhe, mida saab seadusega ette antud raames lepingutega ümber kujundada. Selliseks lepinguks on juba abikaasade õigus valida abiellumisel nende suhtes rakenduv vararežiim: ühisvara, lahusvara või vara juurdekasvu tasaarvestus.

Vara juurdekasvu tasaarvestuse režiimi ei ole muidugi mõtet valida, sest sellest ei saa keegi kuigi hästi aru. Seda, mida peaks vara juurdekasvu tasaarvestus endast kujutama, ei saa arusaadavas vormis teada ei perekonnaseadusest, selle seletuskirjast ega seda selgitada üritavatest juhendmaterjalidest. Vara juurdekasvu tasaarvestuse populaarsust näitab seegi, et Riigi Teataja kohtulahendite andmebaasis ei ole selle kohta mitte ühtegi lahendit.

Kui abikaasadel on abiellumisel pisutki vara või on plaanis seda soetada, on mõistlik sõlmida abieluvaraleping. Seda saab teha abielu sõlmimisel, kuid seda võib teha ka abielu kestel. Abielu lahutamisel on abieluvaralepingu sõlmimiseks juba hilja, siis saab rääkida juba vara jagamise lepingutest. Abieluvaraleping sõlmitakse isiklikult notariaalselt tõestatud vormis. Notar kannab abieluvaralepingu abieluvararegistrisse. Ka abieluvaralepingu muutmine on võimalik vaid notariaalses vormis.

Abieluvaralepinguga saab teha järgmist:

1. võib valida varasuhte (st ühisvara, lahusvara või vara juurdekasvu tasaarvestuse) või juba valitud varasuhet muuta

2. võib tunnistada ühisvaraks või lahusvaraks üksikuid esemeid või teatavasse liiki kuuluvaid esemeid. Näiteks lepivad abikaasad kokku, et ühele kuulub maja, kuid teisele suvila, lahusvarasse kuuluva äriühingu dividendid on ühisvara või ühisvarasse kuuluva äriühingu dividendid on lahusvara jne. Põhimõtteliselt võib kokku leppida kõiges, mis ei ole ebaseaduslik või heade kommetega vastuolus.

3. võib kaotada käsutuspiirangu ühise elukoha suhtes, ehkki seda teha ei ole kuigi mõistlik.

4. anda ühisvara valitsemise õiguse ühele abikaasale, ehkki ka see ei ole reeglina mõistlik, sest sellega jäetakse teine abikaasa sisuliselt sõnaõigusest ilma.

5. näha ette, et abikaasa nõusolekut ei ole vaja teise abikaasa iseseisvas majandustegevuses tehtavate tehingute puhul. Samas oleks siin juba mõistlik sätestada teise abikaasa iseseisvale majandustegevusele teistsugune õiguslik vorm kui teha seda ühisvara raames.

Riigikohus on 22. juuni 2022. a otsuses nr 2-20-13586 eraldi juhtinud tähelepanu sellele, et varaühisuse eesmärk on väärtustada kodu ja laste eest hoolitseva abikaasa rolli võrdselt samal ajal suuremat sissetulekut teeniva abikaasa panusega. Teisalt peavad abikaasad tegema ühisvara haldamisel väga tihedalt koostööd, mis võib vara korrapärast majandamist mõnikord hoopis takistada. Seetõttu ei pruugi varaühisus olla otstarbekas näiteks ettevõtlusega tegelevate abikaasade puhul või kui perekonna varaline seisund on keskmisest märkimisväärselt parem ning mõlemad abikaasad soovivad vara valitseda üksteisest sõltumatult.

Kolleegium rõhutas, et kohus ei saa abikaasade asemel nende ühisvara valitseda. Kui abikaasadel on ühisvara kasutamisest erinev nägemus või takistab vara korrapärast majandamist ühe abikaasa tegevusetus, siis saavad nad kas kokkuleppel või kohtu kaudu oma varasuhted ümber korraldada. Nii abielu sõlmimisel kui ka selle kestel võib varaühisust täpsustada abieluvaralepinguga, samuti saab varasuhet muuta.

Abieluvaraleping lõpeb, kui:

1. üks abikaasa sureb või abielu lahutatakse;

2. sõlmitakse uus abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe, või

3. vara juurdekasvu tasaarvestus või varaühisus lõpetatakse abikaasa hagi alusel kohtuotsusega.

Lõpetuseks väärib märkimist, et kui abielu osutub tühiseks, on ka abieluvaraleping tühine ehk siis käitutakse justkui seda ei olekski kunagi olemas olnud. Sellisel juhul kohaldatakse poolte varalistele suhetele seltsingu kohta käivaid sätteid.