Ebamõistlik viivisemäär majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutes

Rahalise kohustusega viivitamisel tuleb võlgnikul maksta viivist ehk viivitusintressi. Lepingupooled võivad viivisemääras eelnevalt kokku leppida. Kui poolte vahel vastav kokkulepe puudub, siis kohaldatakse seadusjärgset viivisemäär. Võlgnikku ebamõistlikult kahjustav viivisemäära kokkulepe loetakse tühiseks.

Viiviseintressi mõistlikkuse hindamisel eristatakse kahte tüüpi lepinguid. Esiteks tarbijalepingud ning teiseks majandus- või kutsetegevuse käigus sõlmitud lepingud. Käesoleva artikli fookuses on mõistlik viivisemäär majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutes. Tarbijalepingute ning majandus- või kutsetegevuse käigus sõlmitud lepingute eristamine on oluline, kuna majandus- või kutsetegevuse käigus sõlmitud lepingutes on lubatud kõrgemad viivisemäärad kui tarbijalepingutes. Seadusandja on lähtunud eeldusest, et majandus- või kutsetegevuses tegutsevad isikud ei vaja nii suurt kaitset, kui vajavad tarbijad.

Siinkohal väärib märkimist, et sageli kasutatud mõiste „majandus- ja kutsetegevus“, kätkeb endas tegelikult kaht erinevat tegevust: majandustegevus ja kutsetegevus. Majandustegevuses sõlmitud leping on oma äritegevuse tarbeks sõlmitud leping, nt ostetakse toorainet või müüakse kaupa. Kutsetegevus lähtub teatud professioonide spetsiifikast, nt arstid, advokaadid, notarid, arhitektid jne, kes sõlmivad lepinguid oma eriala raames.

Majandus- või kutsetegevuses on leping sõlmitud tüüptingimustel, kui poolel, kelle suhtes neid tingimusi kasutatakse, ei olnud võimalik lepingu sisu mõjutada. Kui leping on sõlmitud tüüptingimustel, siis kohaldub vastavalt VÕS §-le 44 eeldus, et VÕS § 42 lg-s 3 toodud tüüptingimuste tühisuse alused kehtivad ka majandus- või kutsetegevuse käigus sõlmitud lepingutele.

Siiski on majandus- ja kutsetegevuses nõrgema poole kaitse oluliselt piiratum. Seda kinnitab ka asjaolu, et majandus- või kutsetegevuse käigus sõlmitud lepingutes on lubatud oluliselt kõrgem viivisemäär kui on lubatud tarbijalepingutes. Samuti on lubatud üleüldiselt oluliselt kõrgem viivisemäär seaduses sätestatust. Seaduses sätestatud viivisemääraks on VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 järgi kohaldatav intressimäär on leitav Eesti Panga kodulehelt. Alates 1. juulist 2016. a on intressimäär püsinud 0,00%. Seega on seadusjärgne viivisemäär käesoleval hetkel (juuli 2022. a) kaheksa protsenti aastas.

Riigikohtu praktikast ega seadusest ei tulene kindlaid arvulisi kriteeriume, mille järgi hinnata majandus- või kutsetegevuse käigus sõlmitud viivisekokkuleppe mõistlikust. Üleüldiste kriteeriumitena on toodud, et ebamõistlikuks tingimuseks on erakordne ning kokkuleppevabadust kuritarvitav viivisenõue. Seda, et viivisenõue on ebamõistlikult kahjustav, peab tõendama võlgnik. Reeglina peetakse ebamõistlikuks viivisenõuet, mis ületab põhinõuet. (RK 3-2-1-5-13). Samas on Riigikohus majandustegevuses sõlmitud lepingus pidanud mõistlikuks ka viivisemäära 0,25% päevas, mis on 91,25% aastas (RK 3-18-17536).

Kui kokkulepitud viivisemäär on ebamõistlik, siis loetakse viivisemäära kokkulepe tühiseks. Sellisel juhul ei saa võlausaldaja võlgnikult nõuda viivist lepingus kokkulepitud määra alusel, vaid kohaldamisele tuleb seadusjärgne viivisemäär, mis käesoleval hetkel on kaheksa protsenti aastas.

Kokkuvõttes tuleb silmas pidada, et reeglina ongi majandus- ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul viivisemäärad kõrgemad kui tarbijalepingutes. Tuginedes Riigikohtu praktikale ei too see üksi kaasa viivisekokkuleppe tühisust. Selleks, et viivisemäära kokkulepe oleks tühine, peab tegemist olema erakordse ning kokkuleppevabadust kuritarvitava tingimusega.