Ettevõtte tegevusala valimine ja muutmine

Tegevusala valik ja registreerimine

Ettevõtlusega alustamisel tuleb kavandatud põhitegevusalaks valida ainult üks tegevusala. See on tegevus, millelt plaanitakse esimesel majandusaastal saada kõige enam tulu. Äriseadustiku § 4 lg 1 järgi võib ettevõtja tegutseda tegevusaladel, millel tegutsemine ei ole seadusega keelatud. Sama sätte lõike 5 kohaselt teatab ettevõtja äriregistrisse kandmisel kavandatud põhitegevusala, samuti teatab tegevusalade muutumisest. Põhitegevusala määramine ei tähenda seda, et ettevõte ei tohi tegutseda ka teistel tegevusaladel. Seadus ei nõua tegevusalade ära näitamist põhikirjas ega asutamislepingus.

Erinevad õigusaktid (nt ehitusseadustik, elektrituruseadus, sotsiaalhoolekande seadus, ühistranspordiseadus jt) näevad siiski ette rea tegevusalasid, milleks on vaja tegevusluba või millel võib tegutseda üksnes teatud liiki ettevõtja.

Tegevusalast äriregistrile teatamisel või majandusaasta aruandes näitamisel kasutatakse Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatorit (EMTAK), mille kehtestab Justiitsminister määrusega ning mida haldab Registrite ja Infosüsteemide Keskus. EMTAK on rahvusvaheliselt ühtlustatud klassifikaatori NACE Eesti rahvuslik versioon, mis teeb majandusstatistika eri üksuste vahel võrreldavaks ning sellealased andmekogud kergesti tõlgendatavaks.

Ehkki ettevõtte tegevusala valiku peamine eesmärk on statistiline, võib see omada tähendust ka juhtorgani liikmete vastutuse hindamisel. Näiteks ei tohi osaühingu juhatuse liige ilma osanike nõusolekuta tegutseda samal tegevusalal kui tegutseb osaühing, mille juhatuses ta on.

Kuidas valida põhitegevusala EMTAK-is?

Klassifikaator on hierarhilise ülesehitusega, millel on viis taset. Tegevusala määramisel kasutatakse ülalt alla meetodit, st tegevusala määramist alustatakse kõrgeimast tasemest, liikudes madalaima tasemeni. Tegevusalad on klassifitseeritud kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides sarnaselt. Tegevusala valiku detailne valiku protsess on toodud e-äriregistri süsteemis “abiinfo” → “EMTAK- tegevusala valimine”. Esitame lihtsustatud näite.

Esmaseks sammuks tegevusala valimisel on oluline määratleda valdkond – esimene tase ehk jagu, mis on EMTAKi struktuuris tähistatud tähtkoodiga, nt A - põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük; B - mäetööstus jne. Tegevusala määramisel on oluline jõuda EMTAKi neljanda tasemeni. Paljudel juhtudel on neljanda taseme tegevusala siiski liiga üldine, mistõttu on loodud juurde lisatase, s.o EMTAKi viies tase, mis on ühtlasi rahvuslik tase. Viies tase on aluseks korrektse tegevusalakoodi lõplikuks valikuks. Oluliseks abimeheks EMTAKi kasutamisel on selgitavad märkused, kus iga tegevusala on põhjalikumalt kirjeldatud.

Seega tegevusala valimisel tuleb esmalt määrata tegevusvaldkond ning liikuda samm-sammult tegevusala lõpptaseme koodini ehk üldisemalt detailsema poole.

Tegevusala muutmine

Juhul kui ettevõte on otsustanud tegutseda peamiselt mõnes teises või hoopis mitmes tegevusvaldkonnas, siis on majandusaasta aruande esitamisel võimalik teha müügitulu jaotus EMTAK koodide alusel, näidates nii ära erinevad tegutsemisalad. Äriühingud, kes peavad esitama igal aastal majandusaasta aruande, näitavad lõppenud aruandeaasta tegevusalad ja uude aruandeaastasse kavandatud tegevusalad oma majandusaasta aruandes ega teata eraldi nende muutumisest. Põhitegevusala muudatusest peavad registripidajat ettevõtjaportaali kaudu teavitama üksnes füüsilisest isikust ettevõtjad ning need täis- ja usaldusühingud, kes ei pea registripidajale esitama oma majandusaasta aruannet. Osaühingud ja aktsiaseltsid esitavad oma tegevusala muudatused ainult koos majandusaasta aruandega.