Millal on tüüptingimused tühised?

Suur osa tänasel päeval sõlmitud lepingutest on sõlmitud tüüptingimusel. Nii on tüüptingimusteks näiteks eelnevalt väljaprinditud lepingublanketid või stendidele ja akendele riputatud tingimused. Ostes rongi- või bussipileti annab ostja oma nõustumuse tüüptingimustele, mis saavad sõlmitud lepingu osaks. Samuti on tüüptingimused laialdaselt kasutusel näiteks laenu- ja kindlustuslepingute üldtingimustes. Ometigi ei ole need lepingud alati kehtivad.

Leping on sõlmitud tüüptingimusel, kui see on välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks ja teine lepingupool, kelle suhtes tingimusi kasutatakse, ei ole saanud mõjutada nende sisu. Eeldatakse, et teisel poolel ei olnud võimalik lepingu sisu mõjutada. Seega lasub tingimuste kasutajal vaidluse korral tõendamiskoormus, et tingimused arutati ikkagi läbi ning teisel poolel oli võimalik neid mõjutada.

Siinkohal on oluline märkida, et läbiarutamine üksi ei ole piisav, vajalik on ka see, et teisel lepingupoolel oleks reaalne võimalus tingimuste sisu mõjutada. Tüüptingimuste puhul selline võimalusel teisel lepingupoolel puudub ning ta sõlmib lepingu võta või jäta põhimõttel. Tüüptingimusteks loetakse ainult neid tingimusi, mis käsitlevad poolte õigusi ja/või kohustusi. Tüüptingimusteks ei loeta näiteks isikuandmeid. Teiseks eelduseks on, et vastavaid tingimusi kasutatakse teise pool suhtes ehk tingimused esitatakse teisele poolele. Sisulisi läbirääkimisi ja lepingutingimuste muutmise võimalust ei peeta tõenäoliseks kui pooled on alluvussuhtes. Näiteks kui sõlmitakse tööleping töötaja ja tööandja vahel, siis ei ole nende positsioonid lepingu sõlmimisel võrdsed.

Selleks, et tüüptingimused oleksid osa lepingust, peab tingimuste kasutaja enne lepingu sõlmimist või lepingu sõlmimise ajal neile viitama ning teisel lepingupoolel peab olema võimalus nende sisust teada saada. Tüüptingimused on saanud lepingu osaks ka siis, kui lepingu sõlmimise viisist tulenevalt võis nende olemasolu eeldada ja teisel lepingupoolel oli võimalus nende sisust teada saada. Siinkohal pole oluline, kas teine lepingupool tegelikult ka nende tingimustega tutvus, vaid oluline on, et talle on antud reaalne võimalus seda teha. Kui see võimalus on antud, siis on tingimused saanud lepingu osaks.

Kui leping on sõlmitud Internetis, siis peavad tüüptingimused olema kättesaadaval veebilehel enne lepingu sõlmimist selliselt, et neid on võimalik salvestada. Kui tüüptingimused on oma sisult, väljendusviisilt või esituslaadilt ebatavalised või arusaamatud ning teine lepingupool ei võinud mõistlikult sellise tingimuse olemasolu lepingus oodata või seda pingutuseta mõista, siis ei ole tüüptingimusest saanud osaks lepingust.

Tüüptingimus on tühine, kui see on lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teistpoolt ebamõistlikult. Erandina ei loeta ebamõistlikult kahjustavaks tüüptingimust, mis puudutab lepingueset või selle hinda. Võlaõigusseaduses on toodud pikk loetelu tüüptingimustest, mida peetakse ebamõistlikult kahjustatavateks.

• tingimus, millega välistatakse tingimuse kasutaja seadusest tulenev vastutus või piiratakse seda juhuks, kui põhjustatakse teise lepingupoole surm või kahjustatakse tema tervist, samuti muuks juhuks, kui kahju tekitatakse tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

• tingimus, millega üks pool on täielikult välistanud enda vastutuse (näiteks tingimus, et langevarjuhüpe on omal vastutusel).

• tingimus, millega välistatakse õiguskaitsevahendite (näiteks: kahju hüvitamine) kasutamine tingimuse kasutaja suhtes.

• tingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist. Antud säte laieneb ka viivisenõudele. Eelduslikult on ebamõistlik viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordselt seadusjärgset viivisemäära.

Tüüptingimusele, mis on tühine, ei saa anda tõlgendamisega sisu, mis muudaks tüüptingimuse kehtivaks. Seda, kas tüüptingimus on ebamõistlikult kahjustav või mitte, peab kohus hindama omal algatusel.

Kokkuvõttes on leping sõlmitud tüüptingimustel, kui tingimuse sisu ei ole poolte vahel eraldi läbi räägitud ning tingimust kasutatakse teise lepingupoole suhtes. Selleks, et tingimus oleks saanud lepingu osaks, peab teisel lepingupoolel olema võimalus tingimusega tutvuda ning tingimus peab olema oma sisult ja väljenduslaadilt arusaadav. Tüüptingimus, mis on teisele lepingupoolele ebamõistlikult kahjustav, on tühine.