Tarbija õigused ja nende kaitse

Legaaldefinitsiooni järgi on tarbija füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. See tähendab, et inimene, kes teeb ostu nt toidu- või kingapoes on tarbija,. Erandiks on, kui ost seondub tema majandus- või kutsetegevusega, nt on inimene FIE, maakler, advokaat, notar vms. Äriühing seevastu tarbija olla ei saa. Seda ka siis kui äriühing ostab midagi, mis ei seondu tema majandustegevusega.

Tarbijalemüügi teine pool on majandus- või kutsetegevuses tegutsev müüja. Eraisikult ostmisele ei laiene tarbijakaitsereeglid, sest tegemist ei ole kaupleja ja tarbija vahel sõlmitud lepinguga, vaid kahe eraisiku vahelise tehinguga. Seetõttu eraisikult ostmisel ei saa probleemide korral pöörduda Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti poole, vaid üksnes kohtusse ning tarbijavaidlus vaid tavaline lepinguline vaidlus võrdsete poolte vahel.

Tarbija õigused ja kohustused

Tarbija õigused on tagatud peamiselt võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseadusega. Tarbijale müüdav kaup peab vastama kehtestatud nõuetele, olema sihipärasel kasutamisel ohutu tarbija elule, tervisele ja varale ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab. Müüjal on kohustus teha kauba lõpphind (ehk hind koos kõigi maksude ja teenustasudega) tarbijale teatavaks enne lepingu sõlmimist.

Tarbijalemüügi puhul vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis ilmneb kahe aasta jooksul asja üleandmisest ostjale, isegi kui juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminek lepiti kokku varasemaks ajaks. Tarbijalemüügi puhul eeldatakse, et kuue kuu jooksul asja ostjale üleandmise päevast ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas asja üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus asja või puuduse olemusega. Tarbijalemüügi puhul tuleb asja puudusest müüjat teavitada kahe kuu jooksul puudusest teadasaamisest alates.

Tarbijal on õigus müügilepingust korraliselt taganeda ja tagastada kaup 14 päeva jooksul ilma põhjendamata. Tarbija taganemisõigus sõltub sellest, mil viisil leping sõlmiti: internetis, telefoni teel, ettevõtte esinduses, mõnel üritusel, kaubanduskeskuses või koduukse taha tulnud müügimehe abil. Juhul, kui müük toimus väljaspool äriruume (nt tarbija kodus, töökohas, tänaval), siis tarbija taganemisõigus algab alles kauba kättesaamisest. Tasub tähele panna, et kui müüja ei ole andnud teavet lepingust taganemise kohta, siis võib tarbija lepingust taganeda 12 kuu jooksul alates kauba kättesaamisest.

Siiski on ka erandeid, mil 14-päevane taganemisõigus ei kehti. Tagastada ei saa spetsiaalselt ostja juhiste kohaselt valmistatud asju, näiteks ostja mõõtude järgi valmistatud kleiti või enda firma logoga asja. Tagastada ei saa ka kiiresti riknevaid kaupu, nt toidukaupa või hügieeniliselt pakendatud tooteid ning kui need on pärast kohaletoimetamist avatud. Üldjuhul ei saa tagastada digitaalse sisuga kaupa, nt programmid või arvutimängud, kui just müüja ei ole andnud ostjale täiendavaid õigusi. 2022. aastal jõustuvad uued seadusemuudatused, mis annavad tarbijatele täiendavaid õigusi ka digisisu ja digiteenuse puhul. Küll aga saab tagastada tooteid, mis on täiendatud või komplekteeritud olemasolevate tootjapoolsete lisadega, nt lisavarustusega auto või komplekteeritud lauaarvuti. Müüjal on kohustus tarbijat teavitada kaupadest, mida ei saa tagastada.

Tarbijal on ka kohustused. Enne toote kasutama hakkamist tasub alati tutvuda kasutusjuhendiga. See on oluline, sest kui ostja ei kasuta kaupa eesmärgipäraselt või on hooletu, mille tulemusel asi rikneb või puruneb, siis müüja (ega tootja) ei vastuta selle eest.

Puudusega toode

Ostetud asja puudus võib avalduda nii selle vastuvõtmisel kui ka alles kasutamise käigus. Tasub teada, et 2-aastane pretensiooni esitamise õigus kehtib ka netiostude puhul. Kui ostetud asi läheb katki või lakkab töötamast, tuleks esimese sammuna esitada müüjale kirjalikus vormis (nt e-kiri) kaebus. Kaebuses tuleb kirjeldada ilmnenud probleemi ning esitada ka oma lahendus. Euroopa Liidu liikmesriikides on tarbijal esmalt õigus nõuda toote parandamist või asendamist ning selle võimatuse korral lepingust taganeda ning nõuda makstud raha tagastamist. Pooltel on võimalik kokku leppida, kumb on sobivam variant, kuid reeglina valib kaupleja ise, kas ta asendab tootmisveaga kauba uuega või parandab selle.

Kauba puuduse kõrvaldamisega seotud kulutused, nagu posti-, veo-, tööjõu- ja materjalikulu peab tasuma müüja, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Asja puuduse avastamisel on soovitatav asja mitte edasi kasutada, sest nii võib defekt süveneda ja müüja vastutus sellele ei laiene.

Tarbija õiguste kaitse ja vaidluste lahendamine

Nagu eelnevalt öeldud, siis esimese kuu jooksul eeldatakse, et ostetud asja puuduse eest vastutab müüja ning pärast seda tarbija. Lisaks võlaõigusseadusest tulenevale kaheaastasele pretensiooni esitamise õigusele võib müüja toodetele anda lisaks ka müügigarantii, mis seisneb müüja kohustuses ostetud asi puuduse ilmnemise korral parandada või ümber vahetada.

Kasutatud asjadele ei ole kehtestatud teistsuguseid tingimusi kui uutele asjadele. Seega kehtib ka kasutatud asja müümisel (nt komisjonimüügi puhul) kahe-aastane pretensiooni esitamise õigus. Oma õiguste tagamiseks ja vaidluste lihtsamaks lahendamiseks tasub alati alles hoida kauba ostmist tõendav dokument (ostutšekk, arve, leping jms).

Juhul, kui müüja poolt müüdud kaup ei vasta lepingutingimustele, kuid müüja ei vasta tarbijale, keeldub kaebust lahendamast või ostja ei ole müüja poolt pakutud lahendusega nõus, võib ostja oma õiguste kaitseks pöörduda tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve ametisse (TTJA). Vaidluse korral võib ostja esitada avalduse selle lahendamiseks sõltumatule tarbijavaidluste komisjonile. Tegemist on vabatahtliku kohtuvälise menetlusega. Menetlus tarbijavaidluste komisjon toimub tasuta, kuid arvestada tuleb sellega, et kui vaidlev osapool tellib eksperdi arvamuse või kasutab õigusabi, tuleb tal need kulud ise kanda. Komisjoni otsus on täitmiseks vabatahtlik ning kauplejad üldiselt ka teevad seda, sest komisjoni positiivne otsus on tarbija jaoks äärmiselt tugev argument edasises kohtumenetluses. Siiski on terve rida kauplejaid, kes komisjoni otsuseid ei täida ning kes on kantud vastavasse musta nimekirja.

Kui ostja ei ole komisjoni otsusega nõus või müüja ei täida komisjoni otsust, tuleb tarbijal pöörduda kohtusse. Sealjuures ei ole tarbijavaidluste komisjoni poole pöördumine kohustuslik vaid tarbija võib pöörduda ka otse kohtusse, jättes komisjoni menetluse vahele.