Testamendi liigid

Testament on vahend, mille abil saab pärandaja (edaspidi testaator) kindlustunde, et peale surma toimitakse tema varaga tema soovide kohaselt. Testamendi saab koostada testaator isiklikult ning tegemist on ühepoolse tehinguga.

Paljud aga ei tea, et testamendi tegemiseks on kaks liiki – võimalik on kas notariaalne või kodune testament. Nende liikide eristamise puhul on oluline asjaolu, et notariaalsele ja kodusele testamendile kehtivad erinevad vorminõuded. Vorminõuete järgimisest sõltub aga testamendi kehtivus, mistõttu on eriti oluline mõlema variandi puhul käituda teadlikult.

Notariaalseid testamente saab pärimisseaduse alusel liigitada kaheks – notariaalselt tõestatud ja notarile hoiule antud testamentideks.

• Notariaalselt sõlmitud testament on notari poolt vastavalt testaatori tahteavaldusele koostatud dokument. Võimalik on ka see, et testaator esitab juba koostatud testamendi, mille notar hiljem tõestab. Notariaalse testamendi puhul on testaator kohustatud notari juuresolekul testamendile alla kirjutama.

• Testamendi notarile hoiule andmise puhul koostab testaator testamendi, paneb selle kinnisesse ümbrikusse ning kinnitab notarile, et tegemist on tema testamendiga. Seejärel koostab notar notariaalakti testamendi hoiule andmise kohta, millele peavad alla kirjutama nii testaator kui ka notar.

Koduse testamendi tegemiseks on samuti kaks liiki – tunnistajate juuresolekul allakirjutatud testament ning omakäeliselt kirjutatud testament.

• Testaatoril on võimalus teha kodune testament, millele ta kirjutab alla vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja juuresolekul ning milles märgib ära testamendi tegemise kuupäeva ja aasta. Oluline on, et tunnistajad oleksid üheaegselt testamendi allakirjutamise juures. Testaator peab tunnistajaid informeerima, et nad on testamendi tegemise tunnistajateks ning selles sisaldub tema viimne tahe. Tunnistajad ei pea seejuures teadma testamendi sisu. Kui testaator on testamendile alla kirjutanud, teevad seda ka tunnistajad, kinnitamaks, et testaator on testamendile ise alla kirjutanud ja nende arusaamise kohaselt on testaator teo- ja otsustusvõimeline. Tunnistajaks ei või olla isik, kelle enda või kelle üleneja (vanemad ja nende eellased) või alaneja (lapsed ja nende järglased) sugulase, venna või õe või nende alaneja sugulase või abikaasa või abikaasa üleneja või alaneja kasuks testament tehakse. Oluline on, et tunnistaja oleks testamendi osas objektiivne ning selle rikkumisel jääb kehtima selline osa testamendist, mis ei ole tehtud keeldu rikkudes.

• Omakäeliselt kirjutatud testament on testaatori poolt algusest lõpuni koostatud. Testamendile tuleb märkida testamendi tegemise kuupäev ja aasta ning testaator kirjutab sellele ise alla. Testaatoril on omakäeliselt kirjutatud testamendi osas valik, kas esitada see notarile tõestamiseks, misjärel muutub see notariaalselt tõestatud testamendiks, või lasta lisaks endale ka tunnistajatel alla kirjutada, misjärel hakkavad tunnistajate osas kehtima eelmainitud reeglid.

Koduse testamendi kehtivusaeg on kuus kuud, seda juhul, kui testaator pärast testamendi allkirjastamist veel elab. Kui koduse testamendi puhul pole tuvastatav selle tegemise kuupäev ega aasta, on testament tühine. Kodust testament võib hoida kodus või anda see hoidmiseks kellelegi teisele. Koduse testamendi hoiustaja peab pärast testaatori surmast teada saamist selle viivitamatult notari juurde viima, mille peale väljastab notar testamendi hoiule võtmise kohta dokumendi, millele peavad alla kirjutama testamendi esitaja ja notar. Kui isik, kes testamendi asukohast teadlik oli, ei vii seda viivitamatult notari juurde, hävitab selle või varjab seda muul viisil, on pärandist huvitatud isikul õigus nõuda süüdlaselt pärandi selle osa hüvitamist, mis tal jäi teistelt pärijatelt saamata. Lisaks võib tegemist olla kuriteoga.

Eeltoodut kokku võttes on testamendi koostamiseks kaks valikut. Notariaalselt tõestatud testamendi tegemine osutub küll kulukamaks, aga eeliseks on kindlustunne testamendi säilimise ning täitmise osas – notari ülesanne on ka pärimisregistrit teavitada, mistõttu on info testamendi olemasolu kohta kindlasti leitav. Samuti saab notar testaatorit aidata juriidilistes küsimustes ning tagab selle, et testament kehtib. Koduse testamendi tegemine on kahtlemata mugavam, aga selle tegemise puhul peab teadlikkus vorminõuete ja edasise toimimise osas olema põhjalik, vastasel juhul on testament kehtetu. Ohuks on ka asjaolu, et testaatoril puudub kindlustunne selle osas, et keegi pahatahtlikult testamenti peale tema surma ei kõrvaldaks või sellest puudutatud isikud informeerimata jätaks. Nii tuleb testaatoril hoolikalt kaaluda, kumma variandi kasuks otsustada, et tema viimne tahe saaks soovikohaselt täidetud.