Tööseadust ei ole olemas

Levib ekslik arusaam, et tööõigusega seotud küsimusi reguleerib tööseadus, kuid sellist seadust nagu tööseadus Eesti õigussüsteem ei tunne. Tööõigusega seotud küsimusi reguleerib alates j. juulist 2009. a töölepingu seadus, milles veel alles hiljaaegu tehti olulisi muudatusi. 1. augustil 2022. a töölepingu seadusesse sisse viidud muudatustest saab täpsemalt lugeda https://www.abkl.ee/single-post/t%C3%B6%C3%B6lepingu-seaduse-muudatused-2022-a.

Töölepingu seadus on kõige olulisem tööõigust reguleeriv õigusakt. Töölepingu seadusega on sisuliselt reguleeritud kogu tööõiguse spetsiifika. Täpsemalt on sellega reguleeritud töölepingu sõlmimine ning lõppemine, sellest tulenevad töötaja ning tööandja õigused ja kohustused pooltevahelises töösuhtes, töö- ja puhkeaja andmise reeglid, töötaja vastutuse reeglid ning töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõuded.

Erinevalt teistest võlaõiguslikest lepingutest, kus lepingupooled on üldjuhul võrdsed ning üks lepingupool ei saa rohkem kaitset kui teine (erandiks on muidugi tarbijaga sõlmitud lepingud, kus seadusandja on leidnud, et tarbijad vajavad oluliselt rohkem kaitset), iseloomustab töölepingut selle suunatus kaitsta töötajat kui nõrgemat lepingupoolt. See tähendab, et kõik töölepingu seadusest tulenevad töötaja ning tööandja kohustused on imperatiivsed, st kohustuslikud ning nendest töötaja kahjuks kõrvalekalduvad kokkulepped on  tühised. Seetõttu on töölaadseid suhteid alati mõistlikum reguleerida töölepinguga ning mitte käsunduslepingu või töövõtulepinguga, kuna tööleping annab töötajale oluliselt suurema kaitse kui käsundus- või töövõtuleping ning sotsiaalsed tagatised.

Seda, mille poolest erinevad tööleping, käsundusleping ning töövõtuleping omavahel, loe lähemalt https://www.abkl.ee/single-post/miks-on-oluline-eristada-t%C3%B6%C3%B6lepingut-k%C3%A4sunduslepingut-ja-t%C3%B6%C3%B6v%C3%B5tulepingut-1.

Kuna sisuliselt kogu tööõiguse normistik on koondunud 1. juulil 2009. a jõustunud töölepingu seadusesse, on sellega muutunud paljud tööõiguslikke küsimusi varem reguleerinud seadused kehtetuks. Näiteks ei kehti alates 30. juunist 2009. a enam töö- ja puhkeaja seadus. Samuti on 30. juunist 2009. a kehtetu puhkuseseadus. Niisamuti ei kehti täna enam palgaseadus ning alates 1. juulist 2009. a reguleerib töötasu suurust ning selle maksmise korda samuti töölepingu seadus. Õigusakti nimega tööseadus ei ole kunagi olemas olnud. Enne kehtivat töölepinguseadust reguleeris töösuhteid 1992. a Eesti Vabariigi töölepingu seadus koos juba nimetatud eriseadustega ning veel enne seda kehtis ENSV töökoodeks. Sealjuures teatava õigusliku anomaaliana kehtisid viimased töökoodeksi sätted kuni praeguse töölepingu seaduse vastuvõtmiseni 2009. aastal.